Koera hoolduse alla koonduvad tegevused nagu küünte lõikamine, hammaste pesemine, kõrvade puhastamine ja kasuka ehk karva hooldus. Kõige tähtsam kasuka hooldus on selle regulaarne kammimine. Tõuspetsiifiliselt ja koera kasukale vastavalt lisanduvad veel pesemine, nahavoltide kreemitamine/hooldamine, karvutute koerte kreemitamine, patside lahutamine, soengulõikused, deshedding ehk aluskarva eemaldamine, trimmimine, näituse ettevalmistused, nahaprobleemidega tegelemine, püksipesu (jooksuaeg, kakamise probleemid), käpahooldus.

Miks hooldada koera?

Nahk on koera kõige suurem organ ja karv kaitseb nahka. Korrapärane hooldus aitab ära hoida karva kahjustumist ja nahaprobleeme. Hoolduse ajal saab koera naha tervisest hea ülevaate- märgatakse punetust, väiksemaid vigastusi, putuka hammustusi, ketendust, uudismoodustusi. Koera nahk nagu ka inimestel vahetub ja eraldab rasu. Liigse rasu, nahaketenduse ja lahtise karva kogunemine karva sisse ei lase nahal hingata, mis on nahaprobleemide tekkimiseks soodne keskkond. Lisaks aitab õige ja regulaarne hooldus hoida kontrolli all kroonilisi nahaprobleeme (nt tundlik nahk/tihti hot spotid, allergiad, alopeetsia, ihtüoos). Regulaarne ja korralik hooldus aitab vältida pusade, takkude ja mattide teket, mis on koerale väga valulikud. Terve ja õnneliku koera karv läigib, liigub tuules ja nahk on puhas.

Regulaarne hooldus (nt küüntelõikus, hammaste pesu, nahaprobleemide ennetamine) aitab vähendada ja ennetada liigseid meditsiinikulusid.

Hoolduse tegemine on koeraga tegelemine ja suhte loomine. Koer on inimese parim sõber- tegeletud ja katsutud koer on aldis koostööle, ta tahab inimesega suhelda ja hooldus on üks selle väljund. Lisaks annab koera katsumine üldpildi tema tervisest.

Mis protseduurid kuuluvad tavapärase salongihoolduse juurde?

Tavapärase salongihoolduse juurde kuuluvad kammimine, pesemine (sh kõrvade puhastamine), käpahooldus (sh küünte lõikus, padjandite niisutamine/kreemitamine, karvade lõikamine), aluskarva välja kammimine, vajadusel soengulõikus, intiimpiirkondade puhastamine. Lisaks pakume trimmimist ehk karmi karvaga koertele karva välja kitkumist. Vajadusel ja/või veterinaari juhendi alusel teostame ka ravipesu.

Milliseid hoolduseid koeraga kodus teha?

Kodune hooldus on koera kasuka, käppade, kõrvade ja hammastega tegelemine. Võimaluste olemasolul pesemine.

Kodune hooldus hõlmab kõike seda, mida omanik oskab ise teha. Kõige olulisemad neist on regulaarne kammimine ja käsitlemise talumise õpetamine. Koerale ei pea kõik hoolduses tehtav meeldima, aga ta peab laskma endaga toimetada ja mõistma tegelemise eesmärki. Korrapärane kammimine/pesemine/käppadega/suuga toimetamine õpetab koerale protsessi pikkust, tehtavaid toimingud ning ka jonnakamad koerad saavad lõpuks aru, et hooldus ei ole piinamine, vaid osa elust ja seda on vaja teha. Lisaks on hea kui koer laseb endaga tegeleda, sest paratamatult varem või hiljem arsti juures käies on vaja, et koer lubaks end katsuda ning seda ka juhtudel kui on kehva olla või kusagilt valus.

Koduseks hoolduseks on vaja karvatüüpile vastavaid kamme ja kraase. Karvatüübile vastav KOERAshampoon, võimalusel ka palsam. Hea kui oleks olemas ka küünetangid, kõrvapuhastusvahend, koertele mõeldud hambahari ja -pasta. Lisaks asjadele on kõige olulisem, et omanikul on kindlameelsust ja kannatlikkust, et hooldust teha regulaarselt ning tasa ja targu koera õpetades muutuks hooldus igapäeva meeldivaks osaks.

Mis on karvatüübid?

Aluskarvaga ja aluskarvata

Pika- ja lühikarvalised

Karmikarvalised-  neil on aluskarv ja pealiskarv. Kusjuures aluskarva on võrdlemisi vähe, see vahetub kiirelt ja vajab välja kammimist. Pealiskarv on eriti tugev, ühest karvanääpsust tuleb välja mitu karva. Trimmimise ehk välja tõmbamise teel eemaldatakse pikem pealiskarv, et allesjäänud lühem tugev karv jääks nahka katma nagu kilp, et koera nahka kaitsta mustuse ja niiskuse eest.

Siledakarvalised

Ülalpoolnimetatud võivad olla kombineeritud kahest-kolmest tüübist, nt lühikarvaline koos aluskarvaga, ehk topeltkarvaga. Huskyd võivad olla isegi kolmekordse karvaga.

Käharkarvalised- karv vahetub järk järgult, koer ei aja karva, vaid karv kasvab ja vajab pügamist/lõikamist. Karv vahetub inimesega sarnaselt, surnud karv tuleb lahti ja seda on vaja välja kammida.

Karvutud

Enamus koeri on topeltkarvaga. Mis tähendab, et karv koosneb kahest erinevast karvatüübist- aluskarv ja pealiskarv. Aluskarv on villasem, naha lähedal, välisel vaatlusel seda enamasti näha ei ole. Aluskarv hoiab soojal ajal naha pinna jaheda ja külmal ajal sooja. Pealiskarv on pikem, tugevam karv. Pealiskarv katab aluskarva ja kaitseb seda liigniiskuse eest. Samuti kaitseb pealiskarv päikese UV-kiirguse eest. Topeltkarvaga koerad “ajavad karva” kogu aeg- karv uueneb ja vahetub järk jälgult, Eesti kliimas 2x aastas teeb karv läbi suure muutuse ehk valmistub suveks või talveks ning siis vahetub karv lühikese aja jooksul eriti hoogsalt. Sel ajal on hooldus eriti oluline, et hooajaks valmistuv uus kasukas saaks oma eesmärki täita.

Karvatüübile vastava täishooldus sageduse pilt:

Pikakarvaline 4-6 nädalat

Käharkarvalised 4-6 nädalat

Topeltkarvastikuga ja karmikarvalised iga 6-8 nädalat

Sileda ja lühikarvalised iga 8-12 nädala tagant.

Mis on grooming?

Grooming on lemmikloomadele mõeldud hooldus. Sõna on võetud üle inglise keelest ja eestistatud.

Maakeeli võib selle võrdsustada inimeste juuksuri teenusega, kuid lemmikloomadel kuulub tavapärase hoolduse hulka lisaks üle keha karvahooldusele ka küünte lõikus ja kõrvade puhastamine.

Salongiteenuse kasutamiseks on soovitatud eelnev kodune harjutamine erinevate toimingute imiteerimisega, mida salongis tehakse või varajane salongis sotsialiseerumine ehk juba kutsikaeas salongis käimine. Fööniga harjutamiseks kodus sobib fööni tööle panemine ja selle staatiliselt hoidmine, et loom harjuks selle heli ja tuulega. Samuti tuleks koera harjutada vee sulinaga duššist.

Groomingu hind oleneb töö teostajast, karvatüübist, koera suurusest, kasuka seisukorrast ja koostöö laabumisest koeraga.

Kuidas omanik saab toetada looma grooming toimingutega hakkama saamiseks?

Lemmik peab harjuma, et vahel hoitakse teda kinni ja peab paigal olema. Loom peab mõistma, et sellest ei juhtu mitte midagi.

See on oluline, sest kui tekib erakorraline vajadus (näiteks ebamugava koha hooldamine/haava puhastamine), peab koer laskma seda haava puhastada olenamata selle asukohast. Samuti suureneb koera vanusega tema hooldusvajadus. Kui koer ei ole harjunud laskma ennast katsuda/ aidata, on vanast peast temaga “võitlemine” veelgi suurem terviserisk (nt väljaväänatud liigesed, köha trahheale surumisest, liigne lõõtsutamine ja stress).

Kõik asjad ei pea olema koerale meeldivad, kuid ta peab suutma neid taluda. Tuleb meeles pidada, et pidev harjutamine ja tema katsumine ei ole kiusamine, vaid treening.

Treening algab kutsikaeas. Kutsika kojutoomisest alates harjutada puudutamise talumist igalt poolt. Seda peaks tegema regulaarselt, näiteks õhtuti teleka ees käppade katsumine, õuest tulles käppade katsumine, regulaane üle keha katsumine. Ka täiskasvanud koera õpetamine on võimalik, aga see võib võtta veidi kauem aega.

Oluline on, et puudutamist ehk harjutamist ei jäeta pooleli kui koeral on ebamugav, näksib, sipleb või tahab ära minna. Trenn lõppeb siis kui omanik lõpetab. Näiteks, kui koer läheb endast välja ja hakkab siplema, siis mitte lahti lasta kui koer rapsib. Tuleb oodata, millal koer rahuneb ja alles siis haare lahti lasta. Sel juhul koer kinnistab, et siplemine ja rabelemine ei lõpeta tegevust, vaid pikendab protsessi. Oluline on ka järjepidevus ning igapäevases muus tegevuses mitte ebasoovitud käitumise soosimine näiteks, kätega

Kui su koeral on raske ja ta on jonnakas, siis mõtle läbi kuidas ja mida sa temaga teed, et õppimine mõlemale poolele oleks loogiline ja arusaadav. Alusta väikestest sammudest ja mis peamine- ole järjepidev. Kõige tähtsam omanikuna on rahu säilitamine, stoilised liigutused, rahulik jutt, kiitmine õige koha peal, rahulik kuid otsusekindel olek. Kui on tunne, et oled ebakindel, siis jaga enda muret groomeri või arstiga ehk küsi abi ja nõu, kuidas eesmärgini jõuda!

Mida peab teadma koerte hammastest?

Koerte hambad vajavad samuti regulaarset hooldust. Igapäevane hambapesu on NUMBER 1 hammaste hooldus! Ja selle harjutamist peab alustama juba kutsikaeast. Hambapesu peab olema igapäevane või ülepäevane. Muidu pole üldse mõtet seda teha, sest puudub tulemus.

Teisel kohal on toetavad preparaadid ja vahendid- hambakivi pehmendavad pulbrid, maiused, närimispulgad, millel on tõestatud toime-VOHC märgis (Pedigree ja dentastix on lihtsalt maiused, ei sisalda vajalikke aineid).

Koerte hambad on mõeldud närimiseks ja rebimiseks. Hammaste hooldus on ka õige närimismaterjali andmine- närimismaterjal, mida koer närib tükk aega aktiveerides süljenäärmed ja puhastades hambaid mehaaniliselt läbi närimise. Ja kondilt liha ning kõõluste närimine ning rebimine on kõige loomulikum viis koerale hambaid hooldada. Selleks sobib kõvemat sorti toores närimismaterjal, näiteks suur veise sääreluu koos lihajääkide ning kõõlustega. Oluline, et närimiseks oleks just suure kondi küljes olevad lisad (olenevalt koera suurusest), et koer ei saaks või tahaks kondist kildu välja närida. Konti ja koera ei tohi kunagi jätta järelvalveta! Eemalda kont kohe, kui koer asub ainult luud närima ehk liha jms on kondilt juba eemaldatud koera poolt! Liigne kondi närimine võib tekitada kõhukinnisust, killud aga haavu igemetes ning soolestikus. Kondi närimise all peetakse eelkõige silmas kõõluste närimist, liha rebimist, luuüdi lakkumist. Väiksemate koerte puhul sobib ka külmutatud liha. Suurtele koertele on vajalik suurem tükk külmutatud liha, et ta seda kohe alla ei neelaks. Mis kõige tähtsam – ära anna kunagi koerale kuumtöödeldud konti! Kuumtöötlemine muudab kondi lihtsamini killustuvaks ja pehmemaks. Kuumtöödeldud kont killustub väga teravate äärtega tükkideks, mis võivad vigastada või läbistada soolestikku või vigastada suud. Kui koer sööb ära suure koguse kuumtöödeldud konti tekitab see soolestikus tsemedilaadse kõva ummistuse, mis võib tekitada kõhukinnisust ja äärmisel juhul vajab operatsiooni teel eemaldamist.

Kui tunned, et närimismaterjali andmisena on suure toore luu andmine liiga riskante, siis pigem ära anna ja kasuta imiteerivaid alternative!

Igapäevane hammaste ja igemete tervist mitte toetav menüü ja hooldus (pesemine) võib viia hambakivi kogunemiseni. Hambakivi lükkab igeme hambast eemale, bakterid ja hambakivi saavad koguneda igeme alla, koguneb hambakatt ning tekib halb hingeõhk. Hambakivi kuhjumise tagajärjel hakkavad hambad liikuma, tekib põletik, suu hakkab halvasti lõhnama ja on väga valus. See vajab kindlasti arsti sekkumist. Raskemal juhul tuleb lisaks hambakivile eemaldada ka hambad. Hambakivi kogunemise kiirus koeral on individuaalne- oleneb sülje koostisest, aretusest, toitumisharjumustest ja hooldusest.

Kui hammastel on juba palju hambakivi, siis hambapesu enam ei aita. Konsulteeri arstiga!

Vaktsineerimistel vaadatakse ka seetõttu alati hambad üle. Alati kasutada võimalust esitada lisaküsimusi, soovitusi vahendite kasutamisest. Kindlasti mitte oodata, millal asi ise laheneb, sest hamabakivi ja sellest tulenevad hambaprobleemid tekitavad koertele suurt valu.

Hambakivi on levinum väikestel koertel. Raskematel juhtudel võib pikaaegne põletikuline seisund viia ka lõualuu murdumiseni.

Kõrvahooldus

Terve koera kõrv on isepuhastuv organ.

Osadel tõudel on vajalik kõrvakanal liigsetest karvadest puhastada ehk puhtaks kitkuda, et soodustada liigse vaigu ja mustuse väljumist kõrvakanalist, mida liigsed karvad takistavad.

Puhastusvahendiga puhastamist on vaja kui kõrvakanal on nähtavalt liigvaigune, nõrene või must. Regulaarset puhastamiseks niisutada tampoon/vatipadi puhastusvahendiga ja sõrmega puhastada nii kaugelt kui sõrm ulatub. Kõrvatikke mitte kasutada! Koera kõrvakanal on L-tähe kujuline. Taaskord harjutada juba kutsikast peale- lihtsalt pannagi sõrm kõrva ja veidi liigutada.

Igapäevase kõrvahoolduse juurde kuulub ka rohkelt vees veetva koera puhul kõrvade kuivatamine- seda eriti lontkõrvalisete koerte puhul. Tähelepanu pöörata ka nö kõrvaalusele ehk põse pealsele osale!

Haige kõrv kobrutab, punetab, on valulik, rohkelt nõrene, mõnikord lirtsuv, mõnikord halvasti lõhnav- sel juhul ise mitte puhastada, vaid pöörduda veterinaari poole. Kõrvaprobleemidele võib viitata ka sage pea raputamine ning tekkinud vastumeelsus kõrva katsumisel. Liigne pea raputamine võib tekitada kõrva lestadele hemtoomid ehk verevalumid- kõrva lest on paistes, täitunud verega.  Sagedamini on kõrvaprobleemid lontis kõrvadega koertel, sest õhk ei pääse kõrva kanalist liikuma, niiskus jääb nö kinni.

Korduvate kõrvaprobleemide korral küsida veterinaarilt juhendit, kuidas ja kui tihti puhastada, ravimit manustada jmt.

Käpahooldus

Küünte pikkus on väga oluline! Pikad küüned sunnivad koera toetuma käpa tagumisele osale. Pikaajaline käpa vale asend mõjutab liigeseid ja võib tekkida krooniline liigeseprobleem. Lisaks võivad pikad küüned murduda, koer võib end vigastada, küüned võivad ringselt/ kaardus sisse kasvada padjanditesse. Küüs on õige pikkusega, kui seistes koera küüne ja põranda vahele mahub ilma takistuseta pangakaart.

Esimestel jalgadel on 5 küünt- 4 padjandit, mis toetuvad maha ja üks lisavarvas jalgade sisekülgedel. Tagumistel jalgadel on enamasti 4 küünt v.a. juhul kui on lisavarbad käppade sisekülgedel.

Lõikamissagedus sõltub looma vanusest, liikumissagedusest ja pinnasest, millel loom liigub.

Koerad higistavad käppade kaudu! Sellepärast peab käpavahesid pidevalt kontrollima, et sinna ei tekiks rasu-higi-mulla-liiva takke. Käpakarvade lõikus on soovitatav tegevus, kel karvasemad käpad. Lisaks sellele, et see aitab hoida kodu puhtamana, vähendab see ka valulike pusade teket padjandite vahele.

Käpa padjandeid on soovitav vahatada, eriti talvisel ajal. Eesti kliimas kasutataks talvisel ajal tänavatel soola, mis ei ole koerte käppadele kõige parema mõjuga aine. Kaitsmiseks ja käpapadjandite hea tervise säilimiseks on vahatamine esmane abi, mida omanik saab koera heaoluks teha.

Silmade hooldus

Terve silm ei nõreta ega tilgu kogu aeg, silm peab olema selge, mitte “nutune”, nõre peab olema läbipaistev, silma ümbrus kuiv. Silm on samuti isepuhastuv organ, mis nõrega suunab sodi/võõrkehad/tolmu jne silmast välja ja see ongi see nõre, mida näeme ka terve looma puhul. Silma nurka kogunevad tumepruunid/beezid tükid on normaalne, aga selle kogunedes tuleb silmanurgad puhastada, sest tekitavad koerale ebamugavust, sügelust ja soodustavad nahapõletiku teket. Liigne nõre võib viidata silma probleemile nt lausisesed ripsmed/ valgustundlikus/ sissepoole keerdunud laud/ sarvkesta vigastus jne.. Kui nõre on kollakas/rohekas, veniv, siis tuleb loomaarsti poole pöörduda. Väljaulatuvad või punnis silmad (nt buldogid/cavalierid/mopsid) on välismõjutustele (tuul, tolm, päike jms) rohkem avatud ja võivad vajada igapäevasel silma sarvkesta toetamist kunstpisaratega nt hüaluroonhappega silmatilgad, mis aitavad lisaks koera enda silmanõrele katta silma limaskesta.

The post Koera hooldus appeared first on Koertesalong - Grooming salong.

Tihti tekib küsimus, et kass, kes hooldab end ise ja näiliselt on ilusa kasukaga vajab üldse hooldust. Kinnitame, et ka väga ilusa kasukaga kassike vajab hooldust ja seda kui mitte otseselt karva pärast, siis kindlasti kassile hea harjumuse tekitamiseks. Viimast tasub silmas pidada just kassi elu arvestades. Pisikese armsa kassipojana ei ole nende kasukas enamasti hooldust vajav, aga kui kass kasvab, siis võib see vajadus tekkida. Tore on see, kui täiskasvanud loomana kassike teab, mis tähendab kammimine, pesu jms, sest juba kassipojast peale on temaga neid asju harjutatud. Lisaks tasub meeles pidada, et kassi vananedes peame me omanikena neid tihtipeale aitama tavapäraste toimingutega ja selle hulka käib ka kasuka hooldus. Kassi vananedes võib karv muutuda rasusemaks, nahk kõõmendama hakata, tekkida pulstid jne. Regulaarne hooldus kodus või salongis aitab ennetada pulstide teket, hoiab kontrolli all liigset rasusust, vähendada kõõmendamist ja vähendab kodu karvadesse mattumist, sest liigne saab pidevalt välja kammitud.

Kass vajab hooldust kui ta:

• nahk on sodine/tolmune/rasune- selle kontrollimiseks liiguta kassi kasukat vastu karva ja veendu, kas kassi nahk ja karv on puhas.
• ajab meeletult karva- kui juba paitamise peale peopesa karvu täis saab, siis vajab kassike kindlasti korralikku kammimist! Parima tulemuse saab tehes hooldus koos pesuga.
• karva sees on tunda või näha pulstid- liigne lahtine karv on kasukasse kinni jäänud. Pulstid tekitav ebamugavust, valu ja algselt pisike pusa kogub endasse järjest rohkem karvu ning pulst aina suureneb! Halvimal juhul tekitavad pulstid nahale põletikku või eemalduvad rebides nahale paljad laigud, kus karv taastub kehvasti kui üldse. Pulstide eemaldamiseks võib neid proovida vaikselt pisemaks harutada ja välja kammida, aga neid EI TOHI kääridega välja lõigata- väga suur vigastamise oht, sest kassi nahk on nii õhuke, et pusa lõigates võib märkamatult ka nahk kääritera vahele jääda! Pulstis kasukat ei tasu pesta enne, kui kõik pulstid on eemaldatud, sest pulstide pesemisel vildime olemasolevate pusade hulka järjest rohkem karvu.

Kauni kasuka saladus on regulaarne hooldus. Regulaarsuse tihedus oleneb kassi kasukast (pikakarvaline/lühikarvaline), elutingimustest (tubane/väljaskäiv), kassi enda harjumustest (hoolikas või laisk enese hooldaja), nahatüübist (rasu hulk/ketendus jms) ja aastaajast (eriti väljaskäiva kassi puhul). Kuldne keskmine soovitus on vähemalt kuus korra kasuaks kenasti läbi kammida ja kord kvartalis kosutada nahka ja karva mõnusa pesuga. Pikakarvaliste kasside puhul kammida neid kord nädalas. Sügisel ja kevadel suure karvaajamise ajal samuti kammida kord nädalas.

Ettevalmistused salongi tulekuks kassiga

Meie armsad nurrumootorid võivad stressiolukordades muutuda parajalt keerulisteks ja ohtlikeks nii iseendale kui end ümbritsevatele. Seda saame kinnitada ka kogemusele toetudes. Paraku salongis hooldus toimub kassile võõras kohas, võõraste inimeste poolt ja hooldus on pikemaajalisem kui kodune kiire kammimine ehk stressi tekkimine on paratamatu.

Selleks, et kassile tehtav hooldus oleks edukas kõikidele osapooltele, siis palun hea kassiomanik, kes soovid hooldusele tulla, loe alljärgnev läbi ja mõtle, kuidas sinu kassikesel kõige parem oleks stressiolukorraga hakkama saada ja kuidas teda ja meid sellega aidata saaksid.

Iga rutiinist välja minek on loomale suurema või väiksema stressi allikaks. Osad kassid on leplikumad, teised leplikud kuniks.. ja kolmandad ei lepi muutustega üldse hea meelega. Iga omanik tunneb oma looma kõige paremini.

Variatsioone on palju, aga oleme kasside iseloomud jaganud kolmeks stressiolukordades käitumise järgi ning soovitused, kuidas vastava kassiga hooldusele tulla:

• Teil on sotsiaalne, sõbralik kass, kes laseb kodus end kammida ja pesta. Kelle “sütik” on pikk ehk ta ei ründa ei hammustuste ja küünistamisega ka rasketes olukordades. Temaga saab koostööd teha ning uued olukorrad ei vii teda verest välja.Selline loomake saab hooldusega enamasti kenasti hakkama ja käsitlemisel probleeme ei tekita. Samal ajal on uus keskkond ja toimetamine ikkagi stressi tekitav ning soovitame kasutada enne hooldusele tulekut looduslikke rahustavaid preparaate, et probleemi tekkimist ennetada. Selliseid preparaate on turul palju ja neid on nii turjatilga, kaelarihma, sprei, tableti, siirupi kui ka maiuse vormis. Need ei ole retseptiravimid ning toime tõhusus on väga individuaalne. Oma kassile parima lahenduse leidmiseks konsulteeri veterinaarkliinikuga või salongiga.
• Sul on kass, kes laseb end katsuda ja endaga toimetada, kodus õnnestub ka kammimine ja vajadusel pesu, aga alati kaasneb raske olukorra tekitamisega oht, et kassil saab mõõt täis ning siis ta enam sõbralik ja käsitletav ei ole. Kassiga protseduuridele minek on kisarikas, kass põgeneb, küünistab, susiseb ja võib hammustada stressitaseme tõustes. Sellise kassi hooldamine on ka meile nagu tulistel sütel käimine, kus olenevalt kassi selle päeva tujule võib hoolduse laabumine olla väga vaevarikas. Kui looduslikud preparaadid on proovitud ja need tunduvad liiga õrna toimega, siis nüüd on saadaval suukaudu manustatav tugevama rahustava toimega ravim kassidele. Seda manustab omanik enne hooldusele tulekut/ kliinikusse minekut/ enne reisi või muud stressirikast olukorda kodus ise. Ravimi saamiseks tuleb veterinaarkliinikusse aeg broneerida, et veterinaar saaks kassile teha terviseülevaatuse ning täpsustada ravimi andmisega seonduvat. Soovitame seda ka juhtudel, kus kass on küll koostööaldis, aga kassi kasuka seisukord on raskes seisus.
• Sul on kass, kelle katsumisel ja toimetamisel on alati piirid. Kui kass endast välja läheb, siis ei ole võimalik teda enam rahumeelselt koostööle suunata. Kass ütleb, mida ja kui palju toimetada võib ning kodune hooldus on aja jooksul järjest vähenenud, sest koostööd kass ei tee. Kass on ettearvamatu, küünistab ja hammustab ebameeldivuse korral, on äkiline ning stressiolukorra tekkimisel valib alati võitluse. Selliste kasside puhul on salongis hooldus tihtipeale välistatud. Võib proovida veterinaarset rahustit (punkt nr 2), mille saab väljastada veterinaar. Kui see ka lahenduseks ei ole, siis koostöös Männimäe loomakliinikuga teostame kassidele rahustuses ehk sedatatsioonis protseduure kliinikus kohapeal. Enamasti on selleks protseduuriks pügamine/pusaeemaldus. Selleks tuleb ühendust võtta salongiga ja me juhendame edasist broneerimist ja toimetamist. Rahustusse panemiseks teostab veterinaar kassile enne protseduuri terviseülevaatuse. Rahustuses toimetamine on samuti soovituslik juhul kui kassi kasukas on väga raskes seisukorras. Ja rahustuses hooldus on vajalik juhul, kui kass ei ole käsitletav ehk on “metsik”.

Kahjuks ei ole ka meil seda nö “imevitsa”, et kõikide kassidega hakkama saada, aga õige eeltöö ja läbimõtlemine on parim viis lahenduse leidmiseni. Me oleme osavad ja teadlikud, aga kasside võimekus ettearvamatult hammustada ja küünistada paneb meid järjest enam kriitiliselt suhtuma kasside hoolduse tegemisele. Ja kindlasti mitte pahadel eeldustel, aga omanike poolt ette hoiatamata eeldatakse meilt kodus käsitletamatute kasside hooldust. Ja nende seas on kahjuks ka väga halvasti lõppenud lugusid. Meie käed on meie kõige kallimad tööriistad ja me peame neid kaitsma. Ühe pahura kassi hammustus võib meile tähendada mitmenädalast vigastuspausi, aga omaniku koostöö ja teadlikkuse korral on sellised “üllatused” ennetatavad.

The post Kasside hoolduse ABC appeared first on Koertesalong - Grooming salong.

Lemmikloomade korraliku hooldamisega saate vabaneda karvalahtisusest, kirpudest, puukidest ja mitmesugustest terviseseisunditest. Õige hooldus on midagi enamat kui lihtsalt armsa lemmiklooma omamine. Lemmiklooma hooldamisega võitlete ka potentsiaalselt ebatervislike tingimustega. Samuti võimaldab see teil varakult tuvastada kõik haigusseisundid või haigused. Seetõttu saate oma karvase sõbra varem ja tõhusamalt ravile viia.

Paljud lemmikloomaomanikud leiavad aga, et nende lemmikloomad ei naudi hooldusprotsessi. Kui olete samas olukorras, peaksite kaaluma oma lemmiklooma saatmist professionaalsete hooldajate juurde. Teie pere loomaliikmena väärib teie lemmikloom kindlasti parimat hooldamist. Kui teil on noor lemmikloom, muutke hooldusprotsess tema õppimise oluliseks osaks. See on kasulik teile ja teie lemmikloomale, kui ta täiskasvanuks saab.

Muud lemmiklooma hooldamise olulised eelised on järgmised:

Avastamine ja ennetamine
Viies oma lemmiklooma professionaalse hooldaja juurde, naudite nii teie kui ka teie lemmiklooma palju eeliseid. Professionaalne lemmikloomade hooldamine on üks tõhusamaid viise terviseprobleemide varaseks avastamiseks. Varajane avastamine viib sageli lihtsama, lühema ja tõhusama raviprotsessini.

Professionaalne lemmikloomade hooldaja otsib infektsioone, tükke, põletikke, kahjustusi, lööbeid ja muid terviseprobleeme. Tavalisel lemmikloomaomanikul on sellistest probleemidest lihtne mööda vaadata. Lemmiklooma hooldamine ja ennetavate meetmete võtmine tähendab ka lemmiklooma õiget toitumist, regulaarset loomaarsti visiiti, regulaarset treeningut ja head hambaravi.

Hoolitsemine hoiab karva ja karva tervena
Kui soovite, et teie kassi- või koerasõber säilitaks terve karva ja karva, peate teda sageli hooldama. Te ei saa eeldada, et teie lemmikloom hüppab duši alla ja teeb oma äri nii hästi kui saate. Te ei pea isegi oma lemmiklooma regulaarselt vannitama. Tema karva ja kasuka hooldamiseks peate teda lihtsalt harjama.

Iga kogenud lemmikloomaomanik ütleb teile, et lemmiklooma harjamine toob talle palju kasu. See tugevdab ka teie sidet, lisaks aitab vältida mattide tekkimist tema karusnahas. Matid võivad põhjustada marrastusi ja haavandeid, lisaks ajavad teie lemmiklooma karvad sõlme, mis põhjustab talle valu ja ebamugavustunnet.

Hoolitsemine võib aidata vältida liigesevalu
Hoolitsemise üks olulisemaid osi on oma lemmiklooma küünte eest hoolitsemine. Teie lemmikloom võib kogeda liigesevalu lõikamata küünte tõttu. Seda seetõttu, et ta peab kõndima valesti paigutatud padjadega. See on koerte puhul tavaline probleem. Lemmiklooma küünte lõikamine hoiab ära tema kõverdumise. Samuti hoiab see ära mikroobide sattumise sinna.

See julgustab positiivset käitumist
See on lemmiklooma korrapärase hooldamise üks olulisemaid eeliseid. Kui hooldate oma lemmiklooma regulaarselt, mõjutab see positiivselt tema vaimset tervist. Hea lõhnaga ja hea välimusega lemmikloom on rõõm koos olla. Positiivne tugevdus, mida teie lemmikloom inimestelt saab, mõjutab tema vaimset seisundit, mis parandab ka tema käitumist.
.

Lemmikloomade hooldamise kohta lisateabe saamiseks külastage Pärnu mnt 24b, Viljandi linn, Viljandi maakond, 71020 II korrus helistada ka numbril (+372 5555 1002

Küsige kohtumist

The post Lemmiklooma hooldus appeared first on Koertesalong - Grooming salong.