Kasside hoolduse ABC

Kas kassid vajavad hooldust?

Tihti tekib küsimus, et kass, kes hooldab end ise ja näiliselt on ilusa kasukaga vajab üldse hooldust. Kinnitame, et ka väga ilusa kasukaga kassike vajab hooldust ja seda kui mitte otseselt karva pärast, siis kindlasti kassile hea harjumuse tekitamiseks. Viimast tasub silmas pidada just kassi elu arvestades. Pisikese armsa kassipojana ei ole nende kasukas enamasti hooldust vajav, aga kui kass kasvab, siis võib see vajadus tekkida. Tore on see, kui täiskasvanud loomana kassike teab, mis tähendab kammimine, pesu jms, sest juba kassipojast peale on temaga neid asju harjutatud. Lisaks tasub meeles pidada, et kassi vananedes peame me omanikena neid tihtipeale aitama tavapäraste toimingutega ja selle hulka käib ka kasuka hooldus. Kassi vananedes võib karv muutuda rasusemaks, nahk kõõmendama hakata, tekkida pulstid jne. Regulaarne hooldus kodus või salongis aitab ennetada pulstide teket, hoiab kontrolli all liigset rasusust, vähendada kõõmendamist ja vähendab kodu karvadesse mattumist, sest liigne saab pidevalt välja kammitud.

Kass vajab hooldust kui ta:

• nahk on sodine/tolmune/rasune- selle kontrollimiseks liiguta kassi kasukat vastu karva ja veendu, kas kassi nahk ja karv on puhas.
• ajab meeletult karva- kui juba paitamise peale peopesa karvu täis saab, siis vajab kassike kindlasti korralikku kammimist! Parima tulemuse saab tehes hooldus koos pesuga.
• karva sees on tunda või näha pulstid- liigne lahtine karv on kasukasse kinni jäänud. Pulstid tekitav ebamugavust, valu ja algselt pisike pusa kogub endasse järjest rohkem karvu ning pulst aina suureneb! Halvimal juhul tekitavad pulstid nahale põletikku või eemalduvad rebides nahale paljad laigud, kus karv taastub kehvasti kui üldse. Pulstide eemaldamiseks võib neid proovida vaikselt pisemaks harutada ja välja kammida, aga neid EI TOHI kääridega välja lõigata- väga suur vigastamise oht, sest kassi nahk on nii õhuke, et pusa lõigates võib märkamatult ka nahk kääritera vahele jääda! Pulstis kasukat ei tasu pesta enne, kui kõik pulstid on eemaldatud, sest pulstide pesemisel vildime olemasolevate pusade hulka järjest rohkem karvu.

Kauni kasuka saladus on regulaarne hooldus. Regulaarsuse tihedus oleneb kassi kasukast (pikakarvaline/lühikarvaline), elutingimustest (tubane/väljaskäiv), kassi enda harjumustest (hoolikas või laisk enese hooldaja), nahatüübist (rasu hulk/ketendus jms) ja aastaajast (eriti väljaskäiva kassi puhul). Kuldne keskmine soovitus on vähemalt kuus korra kasuaks kenasti läbi kammida ja kord kvartalis kosutada nahka ja karva mõnusa pesuga. Pikakarvaliste kasside puhul kammida neid kord nädalas. Sügisel ja kevadel suure karvaajamise ajal samuti kammida kord nädalas.

Ettevalmistused salongi tulekuks kassiga

Meie armsad nurrumootorid võivad stressiolukordades muutuda parajalt keerulisteks ja ohtlikeks nii iseendale kui end ümbritsevatele. Seda saame kinnitada ka kogemusele toetudes. Paraku salongis hooldus toimub kassile võõras kohas, võõraste inimeste poolt ja hooldus on pikemaajalisem kui kodune kiire kammimine ehk stressi tekkimine on paratamatu.

Selleks, et kassile tehtav hooldus oleks edukas kõikidele osapooltele, siis palun hea kassiomanik, kes soovid hooldusele tulla, loe alljärgnev läbi ja mõtle, kuidas sinu kassikesel kõige parem oleks stressiolukorraga hakkama saada ja kuidas teda ja meid sellega aidata saaksid.

Iga rutiinist välja minek on loomale suurema või väiksema stressi allikaks. Osad kassid on leplikumad, teised leplikud kuniks.. ja kolmandad ei lepi muutustega üldse hea meelega. Iga omanik tunneb oma looma kõige paremini.

Variatsioone on palju, aga oleme kasside iseloomud jaganud kolmeks stressiolukordades käitumise järgi ning soovitused, kuidas vastava kassiga hooldusele tulla:

• Teil on sotsiaalne, sõbralik kass, kes laseb kodus end kammida ja pesta. Kelle “sütik” on pikk ehk ta ei ründa ei hammustuste ja küünistamisega ka rasketes olukordades. Temaga saab koostööd teha ning uued olukorrad ei vii teda verest välja.Selline loomake saab hooldusega enamasti kenasti hakkama ja käsitlemisel probleeme ei tekita. Samal ajal on uus keskkond ja toimetamine ikkagi stressi tekitav ning soovitame kasutada enne hooldusele tulekut looduslikke rahustavaid preparaate, et probleemi tekkimist ennetada. Selliseid preparaate on turul palju ja neid on nii turjatilga, kaelarihma, sprei, tableti, siirupi kui ka maiuse vormis. Need ei ole retseptiravimid ning toime tõhusus on väga individuaalne. Oma kassile parima lahenduse leidmiseks konsulteeri veterinaarkliinikuga või salongiga.
• Sul on kass, kes laseb end katsuda ja endaga toimetada, kodus õnnestub ka kammimine ja vajadusel pesu, aga alati kaasneb raske olukorra tekitamisega oht, et kassil saab mõõt täis ning siis ta enam sõbralik ja käsitletav ei ole. Kassiga protseduuridele minek on kisarikas, kass põgeneb, küünistab, susiseb ja võib hammustada stressitaseme tõustes. Sellise kassi hooldamine on ka meile nagu tulistel sütel käimine, kus olenevalt kassi selle päeva tujule võib hoolduse laabumine olla väga vaevarikas. Kui looduslikud preparaadid on proovitud ja need tunduvad liiga õrna toimega, siis nüüd on saadaval suukaudu manustatav tugevama rahustava toimega ravim kassidele. Seda manustab omanik enne hooldusele tulekut/ kliinikusse minekut/ enne reisi või muud stressirikast olukorda kodus ise. Ravimi saamiseks tuleb veterinaarkliinikusse aeg broneerida, et veterinaar saaks kassile teha terviseülevaatuse ning täpsustada ravimi andmisega seonduvat. Soovitame seda ka juhtudel, kus kass on küll koostööaldis, aga kassi kasuka seisukord on raskes seisus.
• Sul on kass, kelle katsumisel ja toimetamisel on alati piirid. Kui kass endast välja läheb, siis ei ole võimalik teda enam rahumeelselt koostööle suunata. Kass ütleb, mida ja kui palju toimetada võib ning kodune hooldus on aja jooksul järjest vähenenud, sest koostööd kass ei tee. Kass on ettearvamatu, küünistab ja hammustab ebameeldivuse korral, on äkiline ning stressiolukorra tekkimisel valib alati võitluse. Selliste kasside puhul on salongis hooldus tihtipeale välistatud. Võib proovida veterinaarset rahustit (punkt nr 2), mille saab väljastada veterinaar. Kui see ka lahenduseks ei ole, siis koostöös Männimäe loomakliinikuga teostame kassidele rahustuses ehk sedatatsioonis protseduure kliinikus kohapeal. Enamasti on selleks protseduuriks pügamine/pusaeemaldus. Selleks tuleb ühendust võtta salongiga ja me juhendame edasist broneerimist ja toimetamist. Rahustusse panemiseks teostab veterinaar kassile enne protseduuri terviseülevaatuse. Rahustuses toimetamine on samuti soovituslik juhul kui kassi kasukas on väga raskes seisukorras. Ja rahustuses hooldus on vajalik juhul, kui kass ei ole käsitletav ehk on “metsik”.

Kahjuks ei ole ka meil seda nö “imevitsa”, et kõikide kassidega hakkama saada, aga õige eeltöö ja läbimõtlemine on parim viis lahenduse leidmiseni. Me oleme osavad ja teadlikud, aga kasside võimekus ettearvamatult hammustada ja küünistada paneb meid järjest enam kriitiliselt suhtuma kasside hoolduse tegemisele. Ja kindlasti mitte pahadel eeldustel, aga omanike poolt ette hoiatamata eeldatakse meilt kodus käsitletamatute kasside hooldust. Ja nende seas on kahjuks ka väga halvasti lõppenud lugusid. Meie käed on meie kõige kallimad tööriistad ja me peame neid kaitsma. Ühe pahura kassi hammustus võib meile tähendada mitmenädalast vigastuspausi, aga omaniku koostöö ja teadlikkuse korral on sellised “üllatused” ennetatavad.