Mis on koera hooldus?

Koera hoolduse alla koonduvad tegevused nagu küünte lõikamine, hammaste pesemine, kõrvade puhastamine ja kasuka ehk karva hooldus. Kõige tähtsam kasuka hooldus on selle regulaarne kammimine. Tõuspetsiifiliselt ja koera kasukale vastavalt lisanduvad veel pesemine, nahavoltide kreemitamine/hooldamine, karvutute koerte kreemitamine, patside lahutamine, soengulõikused, deshedding ehk aluskarva eemaldamine, trimmimine, näituse ettevalmistused, nahaprobleemidega tegelemine, püksipesu (jooksuaeg, kakamise probleemid), käpahooldus.

Miks hooldada koera?

Nahk on koera kõige suurem organ ja karv kaitseb nahka. Korrapärane hooldus aitab ära hoida karva kahjustumist ja nahaprobleeme. Hoolduse ajal saab koera naha tervisest hea ülevaate- märgatakse punetust, väiksemaid vigastusi, putuka hammustusi, ketendust, uudismoodustusi. Koera nahk nagu ka inimestel vahetub ja eraldab rasu. Liigse rasu, nahaketenduse ja lahtise karva kogunemine karva sisse ei lase nahal hingata, mis on nahaprobleemide tekkimiseks soodne keskkond. Lisaks aitab õige ja regulaarne hooldus hoida kontrolli all kroonilisi nahaprobleeme (nt tundlik nahk/tihti hot spotid, allergiad, alopeetsia, ihtüoos). Regulaarne ja korralik hooldus aitab vältida pusade, takkude ja mattide teket, mis on koerale väga valulikud. Terve ja õnneliku koera karv läigib, liigub tuules ja nahk on puhas.

Regulaarne hooldus (nt küüntelõikus, hammaste pesu, nahaprobleemide ennetamine) aitab vähendada ja ennetada liigseid meditsiinikulusid.

Hoolduse tegemine on koeraga tegelemine ja suhte loomine. Koer on inimese parim sõber- tegeletud ja katsutud koer on aldis koostööle, ta tahab inimesega suhelda ja hooldus on üks selle väljund. Lisaks annab koera katsumine üldpildi tema tervisest.

Mis protseduurid kuuluvad tavapärase salongihoolduse juurde?

Tavapärase salongihoolduse juurde kuuluvad kammimine, pesemine (sh kõrvade puhastamine), käpahooldus (sh küünte lõikus, padjandite niisutamine/kreemitamine, karvade lõikamine), aluskarva välja kammimine, vajadusel soengulõikus, intiimpiirkondade puhastamine. Lisaks pakume trimmimist ehk karmi karvaga koertele karva välja kitkumist. Vajadusel ja/või veterinaari juhendi alusel teostame ka ravipesu.

Milliseid hoolduseid koeraga kodus teha?

Kodune hooldus on koera kasuka, käppade, kõrvade ja hammastega tegelemine. Võimaluste olemasolul pesemine.

Kodune hooldus hõlmab kõike seda, mida omanik oskab ise teha. Kõige olulisemad neist on regulaarne kammimine ja käsitlemise talumise õpetamine. Koerale ei pea kõik hoolduses tehtav meeldima, aga ta peab laskma endaga toimetada ja mõistma tegelemise eesmärki. Korrapärane kammimine/pesemine/käppadega/suuga toimetamine õpetab koerale protsessi pikkust, tehtavaid toimingud ning ka jonnakamad koerad saavad lõpuks aru, et hooldus ei ole piinamine, vaid osa elust ja seda on vaja teha. Lisaks on hea kui koer laseb endaga tegeleda, sest paratamatult varem või hiljem arsti juures käies on vaja, et koer lubaks end katsuda ning seda ka juhtudel kui on kehva olla või kusagilt valus.

Koduseks hoolduseks on vaja karvatüüpile vastavaid kamme ja kraase. Karvatüübile vastav KOERAshampoon, võimalusel ka palsam. Hea kui oleks olemas ka küünetangid, kõrvapuhastusvahend, koertele mõeldud hambahari ja -pasta. Lisaks asjadele on kõige olulisem, et omanikul on kindlameelsust ja kannatlikkust, et hooldust teha regulaarselt ning tasa ja targu koera õpetades muutuks hooldus igapäeva meeldivaks osaks.

Mis on karvatüübid?

Aluskarvaga ja aluskarvata

Pika- ja lühikarvalised

Karmikarvalised-  neil on aluskarv ja pealiskarv. Kusjuures aluskarva on võrdlemisi vähe, see vahetub kiirelt ja vajab välja kammimist. Pealiskarv on eriti tugev, ühest karvanääpsust tuleb välja mitu karva. Trimmimise ehk välja tõmbamise teel eemaldatakse pikem pealiskarv, et allesjäänud lühem tugev karv jääks nahka katma nagu kilp, et koera nahka kaitsta mustuse ja niiskuse eest.

Siledakarvalised

Ülalpoolnimetatud võivad olla kombineeritud kahest-kolmest tüübist, nt lühikarvaline koos aluskarvaga, ehk topeltkarvaga. Huskyd võivad olla isegi kolmekordse karvaga.

Käharkarvalised- karv vahetub järk järgult, koer ei aja karva, vaid karv kasvab ja vajab pügamist/lõikamist. Karv vahetub inimesega sarnaselt, surnud karv tuleb lahti ja seda on vaja välja kammida.

Karvutud

Enamus koeri on topeltkarvaga. Mis tähendab, et karv koosneb kahest erinevast karvatüübist- aluskarv ja pealiskarv. Aluskarv on villasem, naha lähedal, välisel vaatlusel seda enamasti näha ei ole. Aluskarv hoiab soojal ajal naha pinna jaheda ja külmal ajal sooja. Pealiskarv on pikem, tugevam karv. Pealiskarv katab aluskarva ja kaitseb seda liigniiskuse eest. Samuti kaitseb pealiskarv päikese UV-kiirguse eest. Topeltkarvaga koerad “ajavad karva” kogu aeg- karv uueneb ja vahetub järk jälgult, Eesti kliimas 2x aastas teeb karv läbi suure muutuse ehk valmistub suveks või talveks ning siis vahetub karv lühikese aja jooksul eriti hoogsalt. Sel ajal on hooldus eriti oluline, et hooajaks valmistuv uus kasukas saaks oma eesmärki täita.

Karvatüübile vastava täishooldus sageduse pilt:

Pikakarvaline 4-6 nädalat

Käharkarvalised 4-6 nädalat

Topeltkarvastikuga ja karmikarvalised iga 6-8 nädalat

Sileda ja lühikarvalised iga 8-12 nädala tagant.

Mis on grooming?

Grooming on lemmikloomadele mõeldud hooldus. Sõna on võetud üle inglise keelest ja eestistatud.

Maakeeli võib selle võrdsustada inimeste juuksuri teenusega, kuid lemmikloomadel kuulub tavapärase hoolduse hulka lisaks üle keha karvahooldusele ka küünte lõikus ja kõrvade puhastamine.

Salongiteenuse kasutamiseks on soovitatud eelnev kodune harjutamine erinevate toimingute imiteerimisega, mida salongis tehakse või varajane salongis sotsialiseerumine ehk juba kutsikaeas salongis käimine. Fööniga harjutamiseks kodus sobib fööni tööle panemine ja selle staatiliselt hoidmine, et loom harjuks selle heli ja tuulega. Samuti tuleks koera harjutada vee sulinaga duššist.

Groomingu hind oleneb töö teostajast, karvatüübist, koera suurusest, kasuka seisukorrast ja koostöö laabumisest koeraga.

Kuidas omanik saab toetada looma grooming toimingutega hakkama saamiseks?

Lemmik peab harjuma, et vahel hoitakse teda kinni ja peab paigal olema. Loom peab mõistma, et sellest ei juhtu mitte midagi.

See on oluline, sest kui tekib erakorraline vajadus (näiteks ebamugava koha hooldamine/haava puhastamine), peab koer laskma seda haava puhastada olenamata selle asukohast. Samuti suureneb koera vanusega tema hooldusvajadus. Kui koer ei ole harjunud laskma ennast katsuda/ aidata, on vanast peast temaga “võitlemine” veelgi suurem terviserisk (nt väljaväänatud liigesed, köha trahheale surumisest, liigne lõõtsutamine ja stress).

Kõik asjad ei pea olema koerale meeldivad, kuid ta peab suutma neid taluda. Tuleb meeles pidada, et pidev harjutamine ja tema katsumine ei ole kiusamine, vaid treening.

Treening algab kutsikaeas. Kutsika kojutoomisest alates harjutada puudutamise talumist igalt poolt. Seda peaks tegema regulaarselt, näiteks õhtuti teleka ees käppade katsumine, õuest tulles käppade katsumine, regulaane üle keha katsumine. Ka täiskasvanud koera õpetamine on võimalik, aga see võib võtta veidi kauem aega.

Oluline on, et puudutamist ehk harjutamist ei jäeta pooleli kui koeral on ebamugav, näksib, sipleb või tahab ära minna. Trenn lõppeb siis kui omanik lõpetab. Näiteks, kui koer läheb endast välja ja hakkab siplema, siis mitte lahti lasta kui koer rapsib. Tuleb oodata, millal koer rahuneb ja alles siis haare lahti lasta. Sel juhul koer kinnistab, et siplemine ja rabelemine ei lõpeta tegevust, vaid pikendab protsessi. Oluline on ka järjepidevus ning igapäevases muus tegevuses mitte ebasoovitud käitumise soosimine näiteks, kätega

Kui su koeral on raske ja ta on jonnakas, siis mõtle läbi kuidas ja mida sa temaga teed, et õppimine mõlemale poolele oleks loogiline ja arusaadav. Alusta väikestest sammudest ja mis peamine- ole järjepidev. Kõige tähtsam omanikuna on rahu säilitamine, stoilised liigutused, rahulik jutt, kiitmine õige koha peal, rahulik kuid otsusekindel olek. Kui on tunne, et oled ebakindel, siis jaga enda muret groomeri või arstiga ehk küsi abi ja nõu, kuidas eesmärgini jõuda!

Mida peab teadma koerte hammastest?

Koerte hambad vajavad samuti regulaarset hooldust. Igapäevane hambapesu on NUMBER 1 hammaste hooldus! Ja selle harjutamist peab alustama juba kutsikaeast. Hambapesu peab olema igapäevane või ülepäevane. Muidu pole üldse mõtet seda teha, sest puudub tulemus.

Teisel kohal on toetavad preparaadid ja vahendid- hambakivi pehmendavad pulbrid, maiused, närimispulgad, millel on tõestatud toime-VOHC märgis (Pedigree ja dentastix on lihtsalt maiused, ei sisalda vajalikke aineid).

Koerte hambad on mõeldud närimiseks ja rebimiseks. Hammaste hooldus on ka õige närimismaterjali andmine- närimismaterjal, mida koer närib tükk aega aktiveerides süljenäärmed ja puhastades hambaid mehaaniliselt läbi närimise. Ja kondilt liha ning kõõluste närimine ning rebimine on kõige loomulikum viis koerale hambaid hooldada. Selleks sobib kõvemat sorti toores närimismaterjal, näiteks suur veise sääreluu koos lihajääkide ning kõõlustega. Oluline, et närimiseks oleks just suure kondi küljes olevad lisad (olenevalt koera suurusest), et koer ei saaks või tahaks kondist kildu välja närida. Konti ja koera ei tohi kunagi jätta järelvalveta! Eemalda kont kohe, kui koer asub ainult luud närima ehk liha jms on kondilt juba eemaldatud koera poolt! Liigne kondi närimine võib tekitada kõhukinnisust, killud aga haavu igemetes ning soolestikus. Kondi närimise all peetakse eelkõige silmas kõõluste närimist, liha rebimist, luuüdi lakkumist. Väiksemate koerte puhul sobib ka külmutatud liha. Suurtele koertele on vajalik suurem tükk külmutatud liha, et ta seda kohe alla ei neelaks. Mis kõige tähtsam – ära anna kunagi koerale kuumtöödeldud konti! Kuumtöötlemine muudab kondi lihtsamini killustuvaks ja pehmemaks. Kuumtöödeldud kont killustub väga teravate äärtega tükkideks, mis võivad vigastada või läbistada soolestikku või vigastada suud. Kui koer sööb ära suure koguse kuumtöödeldud konti tekitab see soolestikus tsemedilaadse kõva ummistuse, mis võib tekitada kõhukinnisust ja äärmisel juhul vajab operatsiooni teel eemaldamist.

Kui tunned, et närimismaterjali andmisena on suure toore luu andmine liiga riskante, siis pigem ära anna ja kasuta imiteerivaid alternative!

Igapäevane hammaste ja igemete tervist mitte toetav menüü ja hooldus (pesemine) võib viia hambakivi kogunemiseni. Hambakivi lükkab igeme hambast eemale, bakterid ja hambakivi saavad koguneda igeme alla, koguneb hambakatt ning tekib halb hingeõhk. Hambakivi kuhjumise tagajärjel hakkavad hambad liikuma, tekib põletik, suu hakkab halvasti lõhnama ja on väga valus. See vajab kindlasti arsti sekkumist. Raskemal juhul tuleb lisaks hambakivile eemaldada ka hambad. Hambakivi kogunemise kiirus koeral on individuaalne- oleneb sülje koostisest, aretusest, toitumisharjumustest ja hooldusest.

Kui hammastel on juba palju hambakivi, siis hambapesu enam ei aita. Konsulteeri arstiga!

Vaktsineerimistel vaadatakse ka seetõttu alati hambad üle. Alati kasutada võimalust esitada lisaküsimusi, soovitusi vahendite kasutamisest. Kindlasti mitte oodata, millal asi ise laheneb, sest hamabakivi ja sellest tulenevad hambaprobleemid tekitavad koertele suurt valu.

Hambakivi on levinum väikestel koertel. Raskematel juhtudel võib pikaaegne põletikuline seisund viia ka lõualuu murdumiseni.

Kõrvahooldus

Terve koera kõrv on isepuhastuv organ.

Osadel tõudel on vajalik kõrvakanal liigsetest karvadest puhastada ehk puhtaks kitkuda, et soodustada liigse vaigu ja mustuse väljumist kõrvakanalist, mida liigsed karvad takistavad.

Puhastusvahendiga puhastamist on vaja kui kõrvakanal on nähtavalt liigvaigune, nõrene või must. Regulaarset puhastamiseks niisutada tampoon/vatipadi puhastusvahendiga ja sõrmega puhastada nii kaugelt kui sõrm ulatub. Kõrvatikke mitte kasutada! Koera kõrvakanal on L-tähe kujuline. Taaskord harjutada juba kutsikast peale- lihtsalt pannagi sõrm kõrva ja veidi liigutada.

Igapäevase kõrvahoolduse juurde kuulub ka rohkelt vees veetva koera puhul kõrvade kuivatamine- seda eriti lontkõrvalisete koerte puhul. Tähelepanu pöörata ka nö kõrvaalusele ehk põse pealsele osale!

Haige kõrv kobrutab, punetab, on valulik, rohkelt nõrene, mõnikord lirtsuv, mõnikord halvasti lõhnav- sel juhul ise mitte puhastada, vaid pöörduda veterinaari poole. Kõrvaprobleemidele võib viitata ka sage pea raputamine ning tekkinud vastumeelsus kõrva katsumisel. Liigne pea raputamine võib tekitada kõrva lestadele hemtoomid ehk verevalumid- kõrva lest on paistes, täitunud verega.  Sagedamini on kõrvaprobleemid lontis kõrvadega koertel, sest õhk ei pääse kõrva kanalist liikuma, niiskus jääb nö kinni.

Korduvate kõrvaprobleemide korral küsida veterinaarilt juhendit, kuidas ja kui tihti puhastada, ravimit manustada jmt.

Käpahooldus

Küünte pikkus on väga oluline! Pikad küüned sunnivad koera toetuma käpa tagumisele osale. Pikaajaline käpa vale asend mõjutab liigeseid ja võib tekkida krooniline liigeseprobleem. Lisaks võivad pikad küüned murduda, koer võib end vigastada, küüned võivad ringselt/ kaardus sisse kasvada padjanditesse. Küüs on õige pikkusega, kui seistes koera küüne ja põranda vahele mahub ilma takistuseta pangakaart.

Esimestel jalgadel on 5 küünt- 4 padjandit, mis toetuvad maha ja üks lisavarvas jalgade sisekülgedel. Tagumistel jalgadel on enamasti 4 küünt v.a. juhul kui on lisavarbad käppade sisekülgedel.

Lõikamissagedus sõltub looma vanusest, liikumissagedusest ja pinnasest, millel loom liigub.

Koerad higistavad käppade kaudu! Sellepärast peab käpavahesid pidevalt kontrollima, et sinna ei tekiks rasu-higi-mulla-liiva takke. Käpakarvade lõikus on soovitatav tegevus, kel karvasemad käpad. Lisaks sellele, et see aitab hoida kodu puhtamana, vähendab see ka valulike pusade teket padjandite vahele.

Käpa padjandeid on soovitav vahatada, eriti talvisel ajal. Eesti kliimas kasutataks talvisel ajal tänavatel soola, mis ei ole koerte käppadele kõige parema mõjuga aine. Kaitsmiseks ja käpapadjandite hea tervise säilimiseks on vahatamine esmane abi, mida omanik saab koera heaoluks teha.

Silmade hooldus

Terve silm ei nõreta ega tilgu kogu aeg, silm peab olema selge, mitte “nutune”, nõre peab olema läbipaistev, silma ümbrus kuiv. Silm on samuti isepuhastuv organ, mis nõrega suunab sodi/võõrkehad/tolmu jne silmast välja ja see ongi see nõre, mida näeme ka terve looma puhul. Silma nurka kogunevad tumepruunid/beezid tükid on normaalne, aga selle kogunedes tuleb silmanurgad puhastada, sest tekitavad koerale ebamugavust, sügelust ja soodustavad nahapõletiku teket. Liigne nõre võib viidata silma probleemile nt lausisesed ripsmed/ valgustundlikus/ sissepoole keerdunud laud/ sarvkesta vigastus jne.. Kui nõre on kollakas/rohekas, veniv, siis tuleb loomaarsti poole pöörduda. Väljaulatuvad või punnis silmad (nt buldogid/cavalierid/mopsid) on välismõjutustele (tuul, tolm, päike jms) rohkem avatud ja võivad vajada igapäevasel silma sarvkesta toetamist kunstpisaratega nt hüaluroonhappega silmatilgad, mis aitavad lisaks koera enda silmanõrele katta silma limaskesta.

rohkem postitusi

kasside hooldus, kasside grooming

Kasside hoolduse ABC

Kas kassid vajavad hooldust? Tihti tekib küsimus, et kass, kes hooldab end ise ja näiliselt on ilusa kasukaga vajab üldse hooldust. Kinnitame, et ka väga ilusa kasukaga kassike vajab hooldust ja seda kui mitte otseselt karva pärast, siis kindlasti kassile hea harjumuse tekitamiseks. Viimast tasub silmas pidada just kassi elu

Loe edasi >
lemmiklooma hooldus

Lemmiklooma hooldus

Kui enamik inimesi mõtleb lemmikloomade hooldamisele, loovad nad kujutlusi pesukaussidest, harjadest ja lemmikloomade järel jooksmisest. Teised arvavad, et lemmikloomade hooldamine pole vajalik. Siiski on see lemmiklooma üldise heaolu ja tervise oluline aspekt. Lemmikloomade hooldamine on oluline ka kogu pere jaoks. Te ei taha, et teie määrdunud ja haisev lemmikloom hüppaks

Loe edasi >